Читать онлайн «Inimkond. Paljutõotav ajalugu»

Автор Rutger Bregman

Rutger Bregman

Inimkond. Paljutõotav ajalugu

Originaali tiitel:

Rutger Bregman

De meeste mensen deugen

De Correspondent

2019

Tõlgitud väljaandest:

Rutger Bregman

Humankind: A Hopeful History

Bloomsbury Publishing

2020

Toimetanud Leino Pahtma

Korrektuuri lugenud Eda Posti

Copyright © 2019 by Rutger Bregman

DE MEESTE MENSEN DEUGEN originated on The Correspondent, unbreaking news

Infographics by De Correspondent. All rights reserved including the rights of reproduction in whole or in part in any form

© Tõlge eesti keelde. Tõnis Värnik, 2021

ISBN 978-9985-3-5191-8

e-ISBN 9789985352144

Kirjastus Varrak

Tallinn, 2021

Trükikoda OÜ Greif

Minu vanematele

„Inimene muutub paremaks, kui näitad talle, missugune ta on. ”

Anton Tšehhov (1860–1904)

Proloog

Teise maailmasõja künnisel seisis Briti armee juhtkond silmitsi eksistentsiaalset laadi ohuga. Londonit ähvardas surmaoht. Kellegi Winston Churchilli sõnul kujutas linn enesest „maailma suurimat märklauda, kes nagu hiigelsuur rasvane lehm, nagu väärtuslik rasvane lehm on pandud ketti, et meelitada kohale röövloomi”. 1

Röövloom oli loomulikult Adolf Hitler oma sõjamasinaga. Kui Suurbritannia rahvas peaks tema pommitajate terrori all murduma, on see riigi lõpp. „Liiklus jääb seisma, kodutud hüüavad appi, linnast saab põrgu,” väljendas oma kartusi üks Briti kindral. 2 Miljonid tsiviilelanikud kaotavad elu kurnatusest ja sõjavägi ei saa isegi sõdida, sest tal on käed tööd täis hüsteerilise rahvamassi ohjeldamisega. Churchilli ennustust mööda põgeneb linnast vähemalt kolm-neli miljonit inimest.

Igaüks, kellel oli tahtmist saada ülevaade kõikidest jubedustest, mis valla pääsevad, oli vaja lugeda kõigest üht raamatut: „Psychologie des foules” – „Masside psühholoogia” –, mille autor oli toonase aja mõjukaim teadlane, prantslane Gustave Le Bon. Hitler luges raamatu kaanest kaaneni läbi. Sama tegid Mussolini, Stalin, Churchill ja Roosevelt.

Le Boni raamat kirjeldab näide näitelt, kuidas inimesed reageerivad kriisile.

Peaaegu sedamaid, kirjutab autor, „laskub inimene tsivilisatsiooniredelil mitu astet allapoole”. 3 Puhkevad paanika ja vägivald ning tuleb ilmsiks meie, inimeste, tõeline olemus.

19. oktoobril 1939 informeeris Hitler oma väejuhte Saksamaa rünnakukavatsusest. „Teatud hetkel rakendatakse Luftwaffe andma halastamatut lööki Briti kaitsetahte südame vastu,” kuulutas füürer. 4

Suurbritannias tundsid kõik, kuidas kell tiksub. Kaaluti võimalust kaevata Londonisse terve maa-aluste varjendite võrgustik, aga lõpuks heideti see kõrvale, kuna kardeti, et hirmust halvatud inimesed ei tulegi sealt enam kunagi välja. Viimaks toodi linna lähikonda mõned psühhiaatria välihaiglad, et anda abi ohvrite esimesele lainele.

Ja siis see algaski.

7. septembril 1940 ületasid esimesed Saksa pommitajad La Manche’i. Ilus ilm oli meelitanud palju londonlasi tänavaile, nii et kui sireenid kell 16. 43 üürgama hakkasid, pöördusid kõigi pilgud taevasse.