Читать онлайн «Northangeri klooster»

Автор Austen Jane

Originaali tiitel:

Jane Austen

„Northanger Abbey”

Tõlkinud Maria Drevs

Toimetanud Helju Jüssi

Kaane kujundanud Joel Jõgise, Deep Advertising OÜ

Kaanel kasutatud motiivi

Linda Garlandi maalist „Yguerne”

Illustratsioonid: Hugh Thompson

(1897a väljaanne)

Väljaandja OÜ Byronet

Tehnika 115 Tallinn

5142200

Trükikoda AS Trükk,

Ringi 1 Pärnu

©Tõlge ja kujundus, OÜ Byronet, 2002

ISBN 9985-9419-0-X

ISBN 9789-9859-4-1-997 (epub)

JANE AUSTEN

„NORTHANGERI KLOOSTER”

JANE AUSTENIT (1775-1817) on tema kuut lõpetatud romaani silmas pidades sageli nimetatud inglise suurimaks naissoost romaanikirjanikuks. Tema teoseid, mis paistavad iseäranis silma seltskonnaelu säravalt humoorikate kirjeldustega ning inimsuhete tõepärase kujutamisega, loetakse tänapäeval sama hea meelega kui autori eluajalgi.

Jane Austen sündis 16. detsembril 1775. aastal Steventonis, Hampshire’s, maapastori seitsmenda lapsena. Tema isa, reverend George Austen, oli intelligentne ning tundliku loomuga mees, kes julgustas igati Jane’i lugema. Tütarlaps tutvus juba lapseeas Henry Fieldingu, Sir Walter Scotti, Richardsoni, Frances Burney ja luuletaja George Crabbe’i teostega. Jane Austeni esimeste kirjanduslike katsetuste seast võib leida populaarsete romaanide paroodiaid. Kui tema isa 1801. aastal pensionile läks, kolis perekond Bathi, mida kirjanik hiljem kujutas oma romaanis „Northangeri klooster” (ilmus postuumselt 1818. aastal). Pärast pereisa surma 1805. aastal koliti esmalt Southamptonisse ja siis, 1809. aastal Chawtoni Hampshire’s, kus Jane Austen kirjutas oma kolm viimast romaani: „Mansfield Park” (1814), „Emma” (1816) ja „Veenmine” (avaldatud samuti postuumselt 1818. aastal). Ehkki oma ülejäänud romaanid oli ta kirjutanud palju varem, ilmus „Mõistus ja tunded” alles 1811. aastal.

„Uhkuses ja eelarvamuses”, mis sellele 1813. aastal järgnes, kohtame Jane Austeni enda lemmikkangelannat Elizabeth Bennetit.

Jane Austen elas märkimisväärselt sündmustevaest elu, ümbritsetuna elavaloomulisest ja armastavast perekonnast, ning oli täielikult pühendunud kirjutamisele ja majapidamistöödele. Tal oli siiski mitmeid austajaid ning ühe abieluettepaneku võttis Jane Austen koguni vastu – vaid selleks, et järgmisel hommikul meelt muuta. Jane Austeni omamoodi täiuslik elu kajastub sageli tema romaanides, mis näivad kujutavat maailma miniatuuris: nende tegelasteks on vaesunud vaimulike perekonnad, vallalised maa-aadlikud, rumalad snoobid ning abikaasajahil olevad naised. Sir Walter Scott kiitis Jane Austenit „ebatavalise oskuse eest muuta tavalised, igapäevased asjad ja tegelaskujud huvitavaks”, Somerset Maugham aga väitis, et Austenil on „romaanikirjaniku kõige tähtsam anne” - oskus lugeja huvi üleval hoida. Jane Austen suri 1817. aastal.

„Northangeri klooster”, mida üldisel peetakse Austeni esimeseks märkimisväärseks teoseks, müüdi ühele kirjastusele 1803. aastal. Kui aga romaan ka 1816. aastaks ei olnud ilmunud, ostis autor oma käsikirja tagasi niisama „kuningliku” summa eest, mis ta kolmteist aastat tagasi oli saanud – kümne naela eest. Romaan ilmus viimaks postuumselt koos „Veenmisega” 1818. aastal, lisaks veel Jane Austeni venna Henry kirjutatud lühike elulookirjeldus.