Читать онлайн «Elumehe sundabielu»

Originaali tiitel:

Maxine Sullivan

THE C. O. O. MUST MARRY

2009

Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S. A. -le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S. A. -ga.

Kaanekujundus koos fotodega pärineb Harlequin Books S. A. -lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.

See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud iesikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.

Toimetanud Tõnu Ehasalu

Korrektor Inna Viires

© 2009 by Maxine Sullivan

Trükiväljaanne © 2009 Kirjastus ERSEN

Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2010 Kirjastus ERSEN

Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2020 Kirjastus ERSEN

Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.

Raamatu nr 10260

ISBN (PDF) 978-9949-45-858-5

ISBN (ePub) 978-9949-84-916-1

Emale ja isale,

igavese armastusega

Üks

„Mida sa öelda tahad?” küsis Nick Valente oma isalt Cesarelt. Nad istusid ühes Valente häärberi paljudest siseõuedest.

„Ma tahan öelda, et olen olnud juba kuus kuud pensionil ja kuigi ma armastan seda kohta, on see meie jaoks nüüd liiga suur. Otsustasime Isabeliga linna korterisse kolida. ”

Nick jäi sõnatuks. See koht oli nende kodu. Ta oli selles Sydney lähistel asuvas Hawkesbury mõisas üles kasvanud. Ema oli ta siin ilmale toonud ja siis parematele jahimaadele suundunud, jättes isa pooleks aastaks üksi. Kuue kuu pärast oli Cesare kohtunud Isabeliga.

„See koht jääb sulle,” jätkas Cesare. „Kui sa seda tahad.

Midagi jõnksatas Nicki sisemuses. Kas isa pidi seda üldse mainima? Muidugi tahtis ta seda. Ta pidi suunama pilgu haritud põldudele, et mitte näidata isale, kui väga ta seda tahtis.

Selles oligi asja iva.

Nick ei usaldanud oma isa.

Cesare oli riukalik vana saatan, kes oli asutanud Austraalias Valente parfüümidünastia, mis levis nüüd Nicki vanema venna Alexi juhtimise all uue lõhnaga Valente’s Woman juba ka mujale maailma. Cesare oli harjunud oma tahtmist saama.

„Ja kui ma seda ei taha?” küsis Nick, teeseldes ükskõiksust nagu iga päev perefirmas töötades.

„Siis annan selle Mattile. ”

Kurat.

Nick sai Mattiga hästi läbi, aga noorem vend armastas elada linnakära keskel ja tema käes jääks koht hoolitsuseta. Matt sureks siin Sydney äärealal igavusse.

Nick aga naudiks linnakorterist ja pingelisest tööst eemale pääsemist.

Ta vaatas nagu muuseas isa poole. „Mattile pole see koht kunagi eriti meeldinud,” märkis ta.

Cesare noogutas oma halli pead. „Ma tean. ”

„Miks seda siis talle anda?”

„Ma ei olegi veel andnud. See sõltub sinust. ”

Nicki kahtlused kasvasid iga hetkega. „Milles nõks on, isa?”

Cesare huuled tõmbusid muigele. „Sa tunned mind hästi. ” Vanamehe näole tekkis kalkuleeriv ilme. „Sa saad valdused endale ühel tingimusel. Sa pead abielluma. ”