Читать онлайн «Ultima»
Автор Лиза Хилтон
L. S. Hilton
Ultima
Originaali tiitel:
Ultima
© L. S. Hilton, 2018
Kõik õigused on kaitstud. Mitte ühtegi väljaande osa ei ole lubatud ilma väljaandja kirjaliku loata reprodutseerida ega edastada elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil, sh paljundamise, helisalvestise ega muu andmete salvestamist ja edastamist võimaldava süsteemi abil.
Tegemist on ilukirjandusteosega. Nimed, tegelaskujud, ettevõtted, organisatsioonid, paigad ja sündmused on kas autori väljamõeldised või kasutatakse neid ilukirjanduslikus kontekstis. Kõik sarnasused elavate või surnud inimestega, reaalsete sündmuste ja paikadega on täiesti juhuslikud.
Inglise keelest tõlkinud Tiina Kanarbik
Toimetanud Koidu Raudvere
Originaali kujundanud Meighan Cavanaugh
Eestikeelse raamatu küljendanud Lauri Tuulik
© Kirjastus Pilgrim, 2019
ISBN 978-9949-621-83-5
e-ISBN 9789949099115
Trükk Tallinna Raamatutrükikoda
„Nagu „Viiskümmend halli varjundit“ kohtuks „Da Vinci koodiga“…“
„Vaimukas ja tark, meelelahutust pakkuv ja hästi kirjutatud. “
„Nagu metsik möire. “
„Fantastiliselt tore ja vaimukas… L. S. Hilton oskab kirjutada. “
„Tulvil skandaali, intriigi ja salapära. “
„Oivaliselt dekadentlik… glamuurne ja vinge seiklus!“
„Tark, kiire ja väga jõhker. “
„Vaimustavalt sünge põnevik. “
„Põnevik nagu vihur!“
„Vähemalt kaks suu-ammuli-hetke ja seksistseeni, mis paneksid Christian Grey punastama.
“
„Asjatundlikult kirjutatud. “
„Julge, moraalses mõttes keeruline ja osav kangelanna. “
„Seksuaalselt ablas kangelanna tahab jätta endast jälje. “
„Judith Rashleigh’ tegelaskuju on tänapäeva antikangelanna. “
„Šokeeriv ja seksikas psühholoogiline põnevik, mida on täiesti võimatu käest panna. “
„Raamat, mis nõuab ühe hooga allaneelamist!“
„Meistriteos, mis puudutab kunstimaailma riukaid. “
„Kuum raamat… seksikas põnevik!“
Michael Plattile,
tänuga
PROLOOG
Ööl enne müüki jalutasime käsikäes mööda linna. London tundus olevat ümber tehtud. Haruldaselt soe ja sume õhtu, helendavad kaldatuled jõeveel peegeldumas, St Jamesi pargi liikumatud varjulaigud suveraskete puude all ametüstikarva.
Hiljem, kui ta mind meie magamistoas suudles, oli ta huultel ikka veel minu lõhna. Ma ei pannud tuld põlema, avasin vaid akna. Ma tahtsin tunda oma kuumal nahal Londoni magusa räpase õhu hingust. Ma ajasin ta näo vastas jalad laiali ja tundsin, kuidas mu vituhuuled ta keele ümber laiali sirutuvad. Lasin end aeglaselt tahapoole ja painutasin ta türa tipu suunas, ta käsi haaras kinni mu pinges kuklast ning mu keha kummardus nagu ootusrikas koma, mis hoidis meid ühe koha peal paigal, enne kui ta keeras mu külili, nii et mu jalad olid ta rinnal. Ta suudles mu pahkluud, libistades end samal ajal mu sisse, ning hakkas laisalt liigutama, sõrmed mu kõhul välja sirutatud.
