Читать онлайн «Tugev aju»

Автор Anders Hansen

Originaal tiitel:

Hjärnstark: hur motion och träning stärker din hjärna

Bonnier Fakta

2016

Published in the Estonian language by arrangement

with Bonnier Rights, Stockholm, Sweden.

Kujundus ja illustratsioonid © Lisa Zachrisson

Toimetanud ja korrektuuri lugenud Laura Nirgi

ISBN 978-9985-3-4258-9

ISBN 978-9985-3-4546-7 (epub)

Kirjastus Varrak

Tallinn, 2018

Trükikoda Printon AS

Hoolimata materiaalsetest eelistest on istuv eluviis muutnud meid närviliseks ja rahulolematuks.

CARL SAGAN

Pühendatud

Hans-Åke Hansenile (1940–2011), Vanja Hansenile ja Björn Hansenile

Eessõna

Suru käed rusikasse ja pane üksteise vastu. Nii suur on sinu aju. See kaalub umbes sama palju kui piimapakk. Mõelda vaid, et nii väiksesse organisse mahuvad ära kõik sinu tunded ja kogemused. Kõik isiksuseomadused. Kõik, mis sa eales oled õppinud. Kõik mälestused. Hägusad pildid suvest, mil olid kolmeaastane, kogu lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanuelu kuni nende sõnadeni siin. See kõik on väikeses tombus, mis on teadaolevalt kõige komplekssem struktuur universumis ja kasutab sama vähe energiat kui hõõglamp. Keda ei vaimusta aju, seda ei vaimusta miski.

Teiste organite tööst oleme juba kaua üsna palju teadnud, aga aju on olnud saladus – kuni praeguseni. Viimastel kümnenditel on aju uurimiseks saadud uued vahendid ja tänu neile on teadmised ajust erakordselt laienenud. Oleme hakanud aru saama, kuidas aju töötab ja enamik on nõus, et me olemegi aju, mitte ainult ei oma aju.

Aju-uuringud aitavad küll näha inimese omadusi bioloogilisest vaatevinklist, kuid see ei tähenda, et me peame igaveseks ühesuguseks jääma.

Uuringud on nimelt näidanud, et nii laste kui ka täiskasvanute aju suudab erakordselt palju muutuda. Pidevalt moodustub uusi ajurakke. Tekivad ja kaovad sidemed. Kõik, mis sa teed, isegi iga mõte muudab sinu aju, seda saab voolida palju lihtsamalt kui savi.

Kuidas sellest „savist” modelleerimine käib? Miski pole ajule tähtsam kui see, et sa ennast liigutaksid. Kehaline aktiivsus annab hea enesetunde, aga parandab ka keskendumisvõimet, mälu, loomingulisust ja stressitaluvust. Tänu sellele töötled teavet kiiremini – see tähendab, et mõtled kiiremini – ja oskad mõttepõhiseid ressursse vajadusel paremini mobiliseerida. Saad oma käsutusse nn vaimse käiguvahetuse, mis aitab näiteks keskenduda, kui ümberringi on segadus, või säilitada rahu, kui hoog kiireneb. Üks mis kindel: kehaline aktiivsus mõjutab isegi sinu intelligentsust.

Kas see kõlab imelikult? Kui tahad tugevamaid käsivarsi, siis peabki ju treenima käsivarsi, mitte jalgu. Sama peaks kehtima aju kohta. Kui tahad, et aju töötaks paremini, siis peaks lahendama ristsõnu, tegema mäluharjutusi ja muud ajuvõimlemist. Aga päris nii see pole. Uuringud näitavad selgelt, et ei mälutreening ega ka sudokude ja ristsõnade lahendamine mõjuta aju sama positiivselt kui kehaline aktiivsus. Üllataval kombel mõjutab liikumine kõigist organitest enim just aju.