Ashlee Vance
Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku
1
Eloni maailm
„Kas sa arvad, et ma olen hull?”
Selle küsimuse esitas Elon Musk meie ühise pikaleveninud õhtusöögi lõpetuseks kallis mereannirestoranis Silicon Valleys. Mina olin esimesena restorani jõudnud ja tellinud endale džinni toonikuga, teades, et Musk hilineb nagu alati. Musk saabuski umbes veerand tunni pärast, jalas disainerteksad ja nahkkingad ning seljas tartaanmustriga triiksärk. Musk on ligi 185 cm pikk, aga küsige ükskõik kellelt tema tuttavatest ja nad kinnitavad teile, et ta näeb palju pikem välja. Ta on absurdselt laiade õlgadega tugev ja jässakas mees. Võiks arvata, et ta kasutab oma kogukat kehaehitust enda kasuks, et alfaisase kombel ruumi siseneda. Selle asemel on tema tulek pigem tagasihoidlik ja vagur. Ta hoiab kõndides pead kergelt ettepoole, lauani jõudes surub kiiresti tervituseks kätt ja võtab siis istet. Nüüd vajab Musk mõnd minutit aega, kuni ta end kogub ja vabalt tundma hakkab.
Musk kutsus mind õhtust sööma, et pidada läbirääkimisi. Poolteist aastat tagasi olin talle teada andnud oma plaanist temast raamatut kirjutada, ja tema oli mulle teada andnud, et tema mulle selles ettevõtmises abiks ei ole. Tema koostööst loobumine oli pettumus, aga tõi minus välja reporteri jonnaka olemuse. Kui ma pean selle raamatu kirjutama tema abita, mis siis ikka. Muski ettevõtetest Tesla Motors ja SpaceX on aja jooksul lahkunud terve hulk inimesi ning nemad on kindlasti valmis rääkima, pealegi tundsin juba paljusid tema sõpru. Mitme kuu jooksul olin jõudnud teha terve rea intervjuusid ning protsessis osales juba ligi 200 inimest, kui ma uuesti Muskist kuulsin. Ta helistas mulle koju ja teatas, et see lugu saab jätkuda kaht moodi: tema võib muuta mu elu kas äärmiselt keeruliseks või mind selles ettevõtmises kõigest hoolimata aidata. Ta teatas, et on valmis koostööd tegema, kui saab raamatu enne trükkiminekut läbi lugeda ja lisada kogu teksti ulatuses joonealuseid märkusi. Ta ei teeks minu kirjutatusse parandusi, ent tahaks, et temal võimaldataks avaldada arvamust neis kohtades, kus on faktide vastu eksitud. Ma mõistsin, mis selle soovi ajendiks oli. Musk tahtis saada oma eluloo üle vähemalt mingitki kontrolli. Kuna tal on teadlase maailmavaade, tunneb ta faktivigade ees lausa vaimset ängistust. Võib öelda, et iseäranis närib tema vaimu viga mustvalgel kirjapanduna. Kuigi ma mõistsin tema suhtumist, ei saanud ma lasta tal oma raamatut lugeda nii ametialastel, isiklikel kui ka praktilistel kaalutlustel. Muskil oli tõest oma nägemus ja see ei olnud alati tingimata see versioon, mida jagas kogu ülejäänud maailm.
Ta kipub andma sõnaohtraid vastuseid ka kõige lihtsamatele küsimustele, seepärast tundus kartus 45leheküljelisest joonealuste märkuste lisast liigagi reaalne. Siiski nõustusin temaga õhtustama ja vestlema, et näha, kas me jõuame kompromissini.Meie vestlus algas aruteluga suhtekorraldajate (PR) üle. Musk on kurikuulus selle poolest, et tema PR-töötajad kipuvad kiiresti läbi põlema, ja Tesla jahtis parasjagu uut kommunikatsioonipealikku. „Kes on maailma parim suhtekorraldaja?” küsis ta vägagi muskilikul moel. Seejärel rääkisime ühistest tuttavatest, Howard Hughesist ja Tesla tehasest. Kui ettekandja meie laua juurde tellimust võtma tuli, palus Musk temalt soovitusi, mis roog sobiks kokku tema vähese süsivesikusisaldusega dieediga. Ta otsustas kalmaarileemes serveeritud praetud hiidmerivähipalade kasuks. Läbirääkimised ei olnud veel alanudki, aga Musk jagas juba lahkelt enda kohta infot. Ta tunnistas, milline on tema suurim hirm, mis ei lase öösiti magada: nimelt see, et Google’i kaasasutaja ja tegevjuht Larry Page võib luua tehisintellektiga varustatud robotite armee, mis suudab hävitada kogu inimkonna. „Ma olen sellepärast tõsiselt mures,” tunnistas Musk. Muski enesetunnet ei parandanud teadmine, et tema ja Page on väga lähedased sõbrad ja et ta peab Page’i üldiselt heade kavatsustega inimeseks, mitte mõneks kurjuse kehastuseks. Tegelikult oligi Muski arvates probleem just selles, et Page’i üdini heasüdamlik loomus pani teda uskuma, et masinad teevad alati seda, mida meie neil teha palume. „Mina nii optimistlik ei ole,” väitis Musk. „Ta võib kogemata midagi kurja valmis ehitada. ” Kui toit saabus, pistis Musk selle nahka. See tähendab, et ta mitte niivõrd ei söönud rooga, kui lihtsalt hävitas selle paari hiiglasliku ampsuga enda eest taldrikult. Kuna mina püüdsin kõigest väest säilitada Muski heatujulisust ja vestlushimu, ulatasin talle suure tüki oma lihakäntsakast. See plaan mõjus… tervelt pooleteiseks minutiks. Liha. Amps. Otsas.